Vundamendi ehitus: 15 sammu kindlal alusel püsiva majani
Sul on olemas krunt, kuhu plaanid ehitada maja? Suurpärane!
Siis pole muud, kui asume vundamendi ehitust planeerima. Räägime täna plaatvundamendist ja käime läbi 15 selle ehitamise sammu.
Miks just plaatvundament? Sest sellel on teiste ees palju eeliseid, millest oleme pikemalt rääkinud siin, aga üks peamisi on selle paigaldamise lihtsus ja kiirus. Sellega saab hakkama igaüks, kel tahtmist ja väheke tehnilist taipu.
1. Tee kindlaks, millise pinnasega on tegemist
Mõned pinnasetüübid vajavad enne vundamendi ehitust tugevdamist, muidu hakkab hoone varem või hiljem vajuma ning jama on sõna otseses mõttes majas.
Kuidas teada saada, mis tüüpi pinnasega tegemist on? Siin tulevad appi geoloogiliste uuringutega tegelevad firmad, leiad need guugeldades kindlasti üles.
2. Märgi maha maja asukoht
Järgmisena läheb vundamendi ehitus juba väheke konkreetsemaks – aeg on maha märkida maja täpne asukoht.
3. Valmista ette plaatvundamendi aluspind
Asukoht paigas, eemaldame pinnase vundamendi ehituse jaoks ette nähtud sügavuseni. Oluline on huumus kuni liivani ära koorida, nii et kui tegemist on liivase pinnasega, läheb töö lihtsamalt.
Pärast pinnase välja koorimist pannakse maha esimene liivakiht. Kui pinnas on kenasti liivane, siis ei ole vaja seda teha.
Nüüd paigalda vee-, kaabli- ja kanalisatsioonitorud ning kata need kiudkanga ja kruusast või killustikust kuivenduskihiga.
Järgmisena tuleb pind katta vähemalt 20–30 cm killustikukihiga. Esimeses kihis kasutatakse suurema fraktsiooniga (32–64 mm) ja teises peenemat (4–32 mm) kildu.
Kui killustikukiht tuleb paksem kui 30 cm, võib alustada kohe peenema killuga. Hinna kokkuhoiu mõttes on siiski mõistlikum alustada suurema fraktsiooniga ja minna ülemistes kihtides peenemale üle.
Viimase kihi võiks katta kiviliivaga, see tekitab hästi sileda pinna, kuhu elementide paigutamine on lihtsalt lust.
Kui vundamendi ehituseks on auk valmis, tuleb selle ümber teha drenaaži jaoks teinegi, veidi sügavam süvis.
4. Vundamendi mahamärkimine profiiltraadiga
Nüüd läheb täppisteaduseks – vundamendi asukoha profiiltraadiga mahamärkimiseks. Mõõda kõik nurgad ja diagonaalid täpselt välja, see aitab vältida hilisemaid probleeme.
Kui sul on kavas paigaldada põrandaküte, siis praeguses etapis oleks vaja juba sellega arvestada. Et kõik sujuks libedalt, pea juba aegsasti, soovitavalt maja projekteerimise käigus kütte-, vee- ja ventilatsioonisüsteemide paigaldajaga nõu, kes aitab valida sobiva põrandaküttesüsteemi.
5. Paigalda vundamendi soklielemendid
Kuna vundamendi täpne asukoht on maha märgitud, läheb järgnev juba ladusamalt.
Esimesena pane paika nurgad, seejärel sirged soklielemendid kogu vundamendi ulatuses. Vajadusel lõika elemendid betoonile sobiva ketaslõikuriga parajaks (element ei tohiks olla väiksem kui 20 cm). Vahtpolüstüreenplaati, mida läheb vaja järgmistes etappides, saad lõigata tavalise käsisaega.
Paigalda soklielemendid tihedalt üksteise kõrvale ja seo need omavahel nii ülevalt kui alt liiteklambritega nagu alloleval joonisel näidatud. (Klambrid leiad plaatvundamendi lisatarvikute lehelt).
Kui su majale tuleb garaaž, tuleb paigaldada spetsiaalsed garaaži ukseava servamisklambriga, mis on lõigatud nii, et garaaži sissesõidutee tugevdatud nurk on umbes 20 mm allpool soklielemendi serva.
6. Soojusta esimese vahtpolüstüreeni kihiga
Nüüd on soojustuse kord. Paigalda esimene kiht vahtpolüstüreeni ja kontrolli, et plaadid jääksid maapinnale ühtlaselt, ilma vahedeta. See hõlbustab edasist tööd.
7. Kata tehtu kilega
Järgmiseks tuleb vundament kindlustada suvise niiskuse ja vajadusel radooni kahjuliku mõju vastu. Seda, kas piirkonna pinnases leidub radooni, oskab öelda vastava valdkonna spetsialist, aga esialgse aimduse saad radoonikaarti kasutades.
Niiskuse vastu aitab tavaline ehituskile, radooni eest kaitseb sertifitseeritud radoonikile. Mõlemad tuleb paigaldada 300 mm ülekattega. Kata hoolikalt kogu vundamendi pind kuni soklini.
8. Paigalda teine vahtpolüstüreeni kiht
Paigalda järgmine kiht vahtpolüstüreeni nii, et plaatide liitekohad ei jääks kohakuti eelmise kihi omadega. Nii peab vundament paremini sooja.
Kinnita plaadid plastikust naeltega nii alumise soojustuskihi kui soklielementide külge. Iga soklielemendi kohta arvesta vähemalt kaks naela. Plastikust naelad aitavad vältida külmasilla tekkimist, ka need leiad plaatvundamendi lisatarvikute lehelt.
9. Lisa kolmas vahtpolüstüreeni kiht
Kui oled otsustanud 300 mm paksuse soojustuse kasuks, paigalda ka kolmas vahtpolüstüreeni kiht. Kinnita iga plaat minimaalselt kahe plastiknaelaga alloleva plaadi külge, nii ei nihku need valamistööde ajal paigast.
Külmakergete vältimiseks tuleb kolmas vahtpolüstüreeni kiht paigaldada nihkega nii, et soklielemendi seina sisemise külje ja plaadi vaheline kaugus oleks u 500 mm.
10. Paigalda külmakergete vastane soojustus
Külmakergete vältimiseks paigalda ka vundamendi välisperimeetri pinnasesse 1,2 m laiune (nurkades 1,8 m) horisontaalne soojustus EPS120 100 mm. Garaaži sissesõidu all kasuta EPS200.
11. Tee vundamendiäärne tagasitäide
Nüüd on oluline paigaldada vundamendi ümbruse tagasitäide. Kontrolli üle diagonaalsuuna mõõdud ja veendu, et kõik elemendid oleksid endiselt omal kohal. Täida vundamendi ümbrus, et elemendid püsiksid valamistööde ajal stabiilselt paigal.
12. Armeeri vundamendi serv
Armeerimine on betooni tugevdamine sarruste ehk armatuurvõrguga. Betooni tugevuse arvutab välja projekteerija, tavaliselt sõltub see pinnase tüübist ja maja raskusest.
Soovitame kasutada armeerimiselemente sammuga 600 mm. Nende sobivaks painutamine ja sidumine on aeganõudev töö, selle lihtsustamiseks võta appi vastavad tööpukid.
Selleks, et armatuur oleks võimalik millelegi toetada, on eelnevalt vaja paigaldada kandurid, millele armatuur jääb kuni betooni valamiseni püsima.
Alumisel joonisel on näidatud, kuidas tuleks armatuurielemendid omavahel siduda. Korralikult seotud armatuur on tugev ega nihku paigast.
Kui armeering on kokku pandud, aseta see valatava vundamendi serva sisse armeeringu kanduritele.
Kui soovid põrandakütet, on nüüd sobiv hetk paigaldada põrandakütte torud. Tee seda tootja juhendi kohaselt, vajadusel pea nõu vastava eriala spetsialistiga.
13. Vundamendiplaadi armeerimine
Kui vundamendi serv on armeeritud ja põrandakütte torud omal kohal, paigalda armeerimisvõrk kogu vundamendiplaadile.
Armeerimisvõrk asetatakse armeeringu kanduritele nii, et see jääks vertikaalsuunas betoonplaadi keskele. Vundamendi serva juures tõstetakse armeerimisvõrk vundamendi serva armeeringule, mis annab sellele väikese kalde sissepoole. Armeerimisvõrk peab ulatuma soklielemendi ülemise sooneni.
Kinnita armeering ja telli kohale betoon.
14. Vundamendi serva valamine
Betooni valamisel tuleb kindlasti kanda ettenähtud isikukaitsevahendeid: prille, kindaid, saapaid, kiivrit ja sobilikku tööriietust.
Töö tegemise ajal tuleb jälgida, et valamisrenn oleks seatud õige nurga alla. Kui see on suunatud diagonaali soklielemendi seinaga, võib vedel betoonisegu põhjustada liigset survet ja elemendi paigast nihutada.
Vala vundamendi serv võimalikult ühtlaselt, et vältida hilisemat tasandusvalu. (Kui sa ei ole endas kindel, kasuta spetsialisti abi.)
Alustuseks täida vundamendi serv poole kõrguseni. Enne kui valad ülejäänud osa, lase betoonil vajuda.
NB! Kui soovid tihendamisel kasutada nuivibraatorit, ole sellega vundamendi serva juures ettevaatlik. Samuti ära lase betoonivoolikul või -rennil toetuda soklielementidele.
Valatud osa kuivamine sõltub suuresti ilmaoludest ja betooni kvaliteedist. Betoon saavutab oma lõpliku tugevuse normaaltingimuste 28 ööpäevaga. Suvise ja talvise betoneerimise juures on omad reeglid. Suvel tuleb pindasid kaitsta liiga kiire kuivamise (tuul ja päike) eest, talvel läbikülmumise (miinuskraadid) eest.
Kõik vundamendi elementidele läinud betoonipritsmed saab lihtsasti eemaldada, kui seda teha kohe pärast nende tekkimist. Puhastamiseks kasuta tavalist harja ja vett. Kui mõni element on saanud vigastada, saab praod ja täkked parandada tavalise betooniseguga.
15. Vala vundamendiplaat
Kui servabetoon on piisavalt vajunud, vala ka vundamendiplaat ja lase sel kuivada.
Enne järgmiste ehitusetappide alustamist peab selle suhteline niiskus jääma alla 85%.