Katuse soojustamine – kuidas valida õige katuse soojustus
Katuse soojustamine on üks olulisemaid samme energiatõhusa ja mugava hoone loomisel. Korralikult tehtud katuse soojustus aitab vähendada soojuskadu, parandada sisekliimat ning hoida küttekulud kontrolli all. Kuna soojus liigub loomulikult ülespoole, võib halvasti soojustatud katus põhjustada märkimisväärset energiakadu.
Õige lahenduse valimisel tuleb arvestada nii katuse konstruktsiooni, hoone vanust kui ka kasutatavaid materjale. Näiteks võib vana maja katuse soojustamine erineda uue hoone lahendusest, sest olemasolev konstruktsioon seab sageli teatud piirangud.
Paljudel juhtudel tehakse katuse soojustamine seestpoolt, eriti siis, kui katusekatet ei soovita eemaldada. Samas võib mõnikord olla mõistlik teha ka soojustamine väljast, mis võimaldab parandada kogu katuse konstruktsiooni energiatõhusust.
Katuse soojustamisel tuleb arvestada ka katusekatte tüübiga, olgu selleks katusekivi või mõn muu katusematerjal. Erinevad lahendused sobivad nii viilkatustele kui ka lamekatustele ning õigesti planeeritud katuste soojustus aitab tagada, et kogu katuse süsteem toimib ühtse tervikuna.
Katuse soojustamine – millal ja miks seda teha
Katuse soojustamine on üks olulisemaid samme energiatõhusa maja loomisel. Kui katused ei ole piisavalt soojustatud, võib suur osa soojusest lahkuda just läbi katusekonstruktsiooni. Seetõttu on katuste soojustamine sageli esimene töö, mida tehakse nii uue maja ehitamisel kui ka vanema hoone renoveerimisel.
Erinevad majatüübid nõuavad erinevaid lahendusi. Näiteks võib vajalik olla pööningu soojustamine, kui pööningut ei kasutata eluruumina. Samuti tuleb sageli oluliste töödena jutuks viilkatuse soojustamine, kus soojustus paigaldatakse sarikate vahele või nende peale. Vanemate hoonete puhul muutub eriti oluliseks ka vana maja katuse soojustamine, sest varasematel aastakümnetel ei pööratud hoonete soojapidavusele nii suurt tähelepanu kui tänapäeval.
Korralikult planeeritud katuse soojustus aitab vähendada energiakulu, parandada sisekliimat ja kaitsta katusekonstruktsiooni niiskuse ning temperatuurikõikumiste eest. Seetõttu tasub katuse soojustamisele mõelda juba enne katusekatte vahetamist või suuremate tööde, näiteks kivikatuse paigaldus, alustamist.
Katuse soojustus – milliseid materjale kasutatakse
Õige materjali valik mõjutab otseselt seda, kui tõhus on katuse soojustus ning kui hästi katus hoiab soojust talvel ja jahedust suvel. Levinud lahendus on näiteks katuse soojustamine villaga, mis tagab hea soojapidavuse ning sobib paljude katusekonstruktsioonide puhul. Teine võimalus on katuse soojustamine EPS-iga, kus kasutatakse kergeid ja hea soojusisolatsiooniga EPS-plaate. Mõnel juhul tehakse ka katuse soojustamine PUR-vahuga, mille puhul pihustatav materjal täidab hästi ka keerulisema kujuga konstruktsioonid. Igal materjalil on oma eelised ning sobiv valik sõltub nii katuse konstruktsioonist kui ka hoone kasutusest.
Praktikas kasutatakse sageli ka lahendusi nagu soojustamine puistevillaga või penoplastiga, eriti juhul kui on vaja täita keerulisema kujuga konstruktsioone. Kui eluruumid paiknevad otse katuse all, tuleb sageli arvestada ka olukorraga, kus vajalik on kaldlae soojustamine, et tagada ruumide ühtlane soojapidavus ja vältida külmasildu.
Katuse soojustamine seestpoolt või väljast
Õige meetod sõltub eelkõige katuse konstruktsioonist ja sellest, millises seisukorras hoone parajasti on. Sageli tehakse katuse soojustamine seestpoolt, eriti juhul kui katusekate on heas seisukorras ja suuremaid väliseid töid ei planeerita.
Kui katus vajab suuremat uuendamist, tasub mõelda ka katusekatte vahetamisele. Sellisel juhul võib arvesse tulla näiteks eterniit või muu katusekatte materjal, mis sobib hoone konstruktsiooni ja arhitektuuriga.
Vanemate hoonete puhul võib vajalik olla ka puitmaja soojustamine seestpoolt, sest selliste majade konstruktsioonid nõuavad sageli ettevaatlikku lähenemist. Mõnikord tähendab see ka olukorda, kus tehakse lae soojustamine seestpoolt, eriti siis, kui pööningut ei kasutata eluruumina.
Mõne katuse tüübi puhul kasutatakse aga teistsuguseid lahendusi. Näiteks nõuab lamekatuse soojustamine tavaliselt teistsugust konstruktsiooni ja materjalide paigutust kui kaldkatuste puhul. Eraldi töövõttena võib ette tulla ka pur vahuga katuse soojustamine, mis sobib hästi keerulisema kujuga konstruktsioonide täitmiseks ja külmasildade vähendamiseks.
Katuse soojustamise hind ja tööde planeerimine
Katuse soojustamise hind sõltub mitmest tegurist. Olulist rolli mängivad katuse tüüp, soojustatav pind, valitud materjal ning see, kas tööd tehakse seestpoolt või koos katusekatte uuendamisega. Näiteks mõjutavad hinda erinevad lahendused nagu vill, EPS või PUR-vaht, samuti töö keerukus ja ligipääs katusele. Hinnavõrdluse juures kasutatakse sageli ka näitajat ruutmeetri hind, kuid ainult sellest ei piisa, sest lõplik maksumus sõltub alati konkreetse katuse konstruktsioonist.
Tööde planeerimisel tasub esmalt hinnata olemasoleva katuse seisukorda. Kui ees seisab suurem remont, võib olla mõistlik teha korraga nii vahetus ja soojustamine. Sellisel juhul mõjutavad kogukulu ka katusekatte materjalid, näiteks katusekivi hind, samuti vajalikud lisatarvikud ja töömaht. Hästi planeeritud töö aitab vältida olukorda, kus katus tuleb hiljem uuesti avada või juba tehtud soojustus ümber teha.
Kokkuvõtteks
Korralikult planeeritud katuse soojustamine aitab parandada maja energiatõhusust, vähendada küttekulusid ning pikendada katuse konstruktsiooni eluiga. Õige materjali ja töömeetodi valik sõltub nii hoone tüübist, katuse konstruktsioonist kui ka olemasoleva katuse seisukorrast. Kui tööd on läbi mõeldud ja teostatud kvaliteetselt, toimivad nii soojustus kui ka katus tervikliku süsteemina, mis kaitseb hoonet aastaid.
